Baptistikoguduse nimi tuleb kreekakeelsest sõnast baptizoo, ristitud.
Pastor Martin Luther King
Tampere baptistikogudus
16. sajandil alguse saanud liikumise keskne küsimus oli: kas laste või täiskasvanute ristimine?
See liikumise varajane staadium pärineb 16. sajandi ristimisliikumistest, mil sündis nägemus: tõeline kogudus koosneb ainult inimestest, kes on täiskasvanuna saanud isikliku ärkamise ja on sellest ajast peale ristitud.
17. sajandi Inglismaal separatiste ei sallitud, mistõttu pidid baptistid riigist põgenema. Ameerika pakkus neile varjupaika ja vabadust oma religiooni praktiseerida.
Tänapäeval on ristimine USA suurim protestantlik kirik. Ka sõnum kirikust, vabas vormis jumalateenistus ja vaimulik muusika köitis mustanahaline elanikkond. Tuntuim Ameerika baptistipreester on ilmselt Martin Luther King.
Baptistid pole kunagi riigikirikusüsteemi aktsepteerinud.
Neil puudub ka ametlik usutunnistus. Piibel on kristlane, kirik ja õpetus protestantliku traditsiooni järgi kõrgeim autoriteet.
Neil on kõigi usklike preesterlus. Koguduses on preester, kuid põhimõtteliselt saab kogudus toimida ka ilma preestrita.
Baptistid tunnistavad kahte sakramenti, ristimist ja armulauda. Püha õhtusöömaaega mõistetakse sümboolselt kui mälestust Jeesuse surmast ja kogetakse metafooriliselt Jeesuse kohalolek kogudusega.
Lisaks jumalateenistustele kuuluvad kirikusse piibliringkonnad, tüdrukute ja poiste klubid, palvekoosolekud ja pühapäevakoolid pühapäeviti.
Soomes alustasid ristimised oma tegevust Ahvenamaal 1856. aastal. Tänapäeval on Soomes umbes 1400 baptisti. Üle maailma 60 miljonit.