top of page

ARENGU SÜND JA ARENGUETAPID

Šintoism (jumalate ja vaimude tee) on Jaapani vanim religioon. Selle päritolu on Jaapanis, teised Jaapani suuremad religioonid on tulnud mujalt. Praegust šintoismi ei saa aga mõista näiteks budismi tundmata, sest see on šintoismiga nii tihedalt läbi põimunud.

ENNE BUDDISMI SISSEMIST

Enne budismi tulekut 5. sajandi keskel oli šintoism tüüpiline animistlik religioon. See tähistab looduse (vaimude) ja esivanemate kummardamist. Mäed, järved, jõed said pühapaikadeks, sest neid peeti jumalate elupaikadeks või jumaluste füüsilisteks kujudeks. Need jooned on šintoismis endiselt nähtavad.

 

Elamurajoon Toros 300. aastad eKr.     Wikimedia Commonsi pubidomeen

Yayoi periood, mis algas umbes 300 eKr, on suutnud rekonstrueerida selle perioodi elamupiirkonna Toros, Shzuokas. Need uurimused on andnud teavet ka tolleaegse religiooni kohta: „Ajajärgu religioon põhines  šamanism ja keskendus viljakusele, puhtusele ja surmahirmule. "

PÄRAST BUDDISMI SISSEMIST

Alles budismi tulekuga tekkis vajadus selgitada, mis on šintoism ja budism.

Jaapanis kujunes budismist uus kanal koos šintoismiga. Mõnikord domineeris budism šintoismi üle sajandeid. Budism ei suutnud aga šintoismi kunagi kustutada.

OLULISED MUUTUSED RAHVUSLIKUS RELIGIOONIS 7. SAJANDIL

Usk kaitsejumalatesse ja nende šamaanidesse muutus usuks, et vaimud ja kamad on oma olemuselt põhiliselt kurjad ning seetõttu on šamaanide oskused kurja ära hoida. Selle põhjal  8. ja 20. sajandil sündisid mitmesugused nõiduse traditsioonid, millest eriti palju toetust sai suund nimega nembutsu. Selles suunas palvetab Buddha Amida poole, et kaitsta inimesi kurjade vaimude eest. Seega on budism põimunud näiteks šintoistliku traditsiooniga

Alates 7. sajandist hakkasid kerkima pühamutemplid,

seega šintoistlikud pühamud, kus budistlikud mungad šintošamrelitele suutraid ette kannavad. 

Buddha Amida Foto: Tuula Granlund

14. SAJANDIL MUROMACHI AJOONIS

mõte tekkis mõnes ringkonnas  (Yoshidasshintoism) ühendab kõik kolm Jaapani suuremat religiooni üheks: Selle doktriini järgi "dharma vili ja lill on budism, oksad ja lehed on konfutsianistlikud ning selle tüvi ja juured on šintoism".

Puhastustseremoonia Foto: Tuula Granlund

VEEHIND VÕI ISEHIND 13. JA 13. SAJANDIL

 

Liikumine oli esimene tagasilöök budismiga ühinemise vastu. Liikumise algatas Isises töötav preester Watarai. Watarai selgitas, et puhastamine oli algne valgustus. Kui inimesed Isist külastasid, võisid nad tegelikult läbi viia "enesepuhastustseremoonia", mis oli tee valgustumiseni.

18. SAJAND, ŠINTOSE REESSANTS

18. sajandil hakati nõudma šintoismi tagasipöördumist oma algte juurde. Taustal oli pikaajaline rahuperiood, mil mõelda oli rohkem kui kakelda. Nüüd koguti vanu käsikirju ja neid kasutati Kamie algsest olemusest ülevaate saamiseks.

Filosofeerimine viis budistliku ja konfutsianistliku elementide hukkamõistmiseni ja eraldamiseni puhtast šintoismist. Täiendava nähtusena tõi see kaasa kõige võõra, mujalt pärit hukkamõistu ja nähtus hakkas maad võtma.  natsionalistlikke jooni.

MEIJI TAASTAMINE 19. SAJANDI KESKEL  

Sel perioodil püüti šintoismi budismist eraldada. Tegevus oli isegi agressiivne. Kõik oli mõeldud selleks, et šintoist saaks riigireligioon ja Jaapani keiser jumal.

Teise maailmasõja ajal liitus Jaapan Saksamaaga ja sai ka Saksamaaga lüüa.

Nüüd nõudsid muutusi šintoismis sõja võitjad USA  okupatsiooniväed. Keiser oli  teavitada oma raadiokõnes rahvast, et ta pole Kami. Sellel ilmutusel oli suur mõju kõikidele šintoismi vormidele. .Praegune keiser on Naruhito

Okupatsiooniväed lahkusid Jaapanist 1952. aastal, misjärel on šintoism saanud taastuda oma tingimustel.

Allikad: Hattstein Markus: The Great Religions of the World 1997 lk: 48-49 Jordan Michael: Oriental Wisdom 2000 lk: 188-189 Vesterinen Ilmari: Šintoism 2012 lk: 60-64, 66-71

bottom of page