Vana Testament Uus Testament Uue Testamendi sünd Uue Testamendi sünd Evangeeliumid variserid saduserid Esseenid zeloodid TÜ isikud Apostel Paulus Pauli misjonireisid kaartidega
UUS TESTAMENT
Uus Testament
põhisisu on: Jeesuse elu, õpetused ning kristliku kiriku sünd ja levik Rooma impeeriumis.
Peamine sõnum on leping Jumala ja kõigi inimeste vahel
.
Kokku 27 raamatut Algkeel kreeka Sünnikuupäev aastatel umbes 50-150 pKr.
Evangeeliumid
Matthew
Mark
Luke
John
Ajaloo raamat
apostlite teod
Kirjad
Kiri roomlastele
Esimene kiri korintlastele
Veel üks kiri korintlastele
Kiri galaatlastele
Kiri efeslastele
Kiri filiplastele
Kiri koloslastele
Esimene kiri tessalooniklastele
Veel üks kiri tessalooniklastele
Esimene kiri Timoteosele
Veel üks kiri Timoteosele
Kiri Tiitusele
Kiri Philemonile
Kiri heebrealastele
Kiri Jacobilt
Peetruse esimene kiri
Peetruse teine kiri
Johannese esimene kiri
Johannese teine kiri
Johannese kolmas kiri
Juuda kiri
Prohvetiennustuste raamat
Ilmutus
Uue Testamendi kaanon (aktsepteeritud raamatute kogu)
Heakskiidetud kaanoni jaoks raamatud põhinesid näiteks Jeesuse sugupuul, mida hakati järk-järgult üles tähendama ja kujundama umbes 30–60 aasta jooksul. Pauluse kirjad olid varakoguduse jaoks olulised juba väga varajases staadiumis, need püsisid mitu sajandit ja moodustasid evangeeliumide kaanoni.
Lõplik kaanon kujunes välja 4. sajandiks. Toona lepiti kokku neli kaanonisse vastuvõtmise kriteeriumid :
1. Pühakiri pidi olema apostelliku päritoluga, see tähendab, et selle on kirjutanud apostel või tema jünger.
2. Seda teksti pidi tundma ja kasutama kogu ristiusu maailmas.
3. Tekst ei tohtinud sisaldada ketserlusi.
4. Parim juurdepääs kaanonile oli kirjandus, mida võis seostada mõne tuntud kristliku keskusega nagu Efesos või Rooma.
Keel
Hellenistliku maailma keel oli kreeka keel. Uue Testamendi keel oli sel ajal kreeka keele üldkeel.
Käsikirjad
Meie ajani pole säilinud ainsatki Uue Testamendi originaalteksti. Tekstid (umbes 5000 Uue Testamendi käsitsi kopeeritud lõiku) on seega koopiate koopiad. Uue Testamendi varaseimad tekstid pärinevad neljandast ja viiendast sajandist ning need sisalduvad järgmistes piibliteostes kogu Kreekas:
Codex Vaticanus
Codex Sinaiticus
Alexandrinuse koodeks
Uuden testamentin kaanon (hyväksyttyjen kirjojen kokoelma)
Kaanoniin hyväksytyt kirjat esim. evankeliumit pohjautuivat Jeesuksesta kertovaan perimätietoon, jota vähitellen alettiin noin 30-60 vuoden aikana tallentaa ja samalla muovata. Paavalin kirjoittamat kirjeet olivat alkuseurakunnalle tärkeitä jo hyvin varhaisessa vaiheessa.Ne pitivät pintansa usean vuosisadan ajan ja muodostivat evankeliumeiden kanssa kaanonin rungon.
Lopullinen kaanon muotoutui 400- lukuun mennessä. Tällöin sovittiin neljä kriteeriä kaanoniin hyväksymiselle:
1. Kirjoituksen tuli olla apostolista alkuperää eli apostolin tai hänen oppilaansa kirjoittama.
2. Tekstin tuli olla tunnettu ja käytössä ollut koko kristikunnan alueella.
3. Teksti ei saanut sisältää harhaoppeja.
4. Kaanoniin pääsi parhaiten kirjallisuus, joka voitiin liittää johonkin kaikkien tuntemaan kristilliseen keskukseen kuten Efeso tai Rooma.
Kieli
Hellenistisen maailman kieli oli kreikka. Uuden testamentin kieli on tuon ajan yleiskieltä koine kreikkaa.
Käsikirjoitukset
Ainottakaan alkuperäistä Uuden testamentin tekstiä ei ole säilynyt meidän ajallemme. Tekstit ( noin 5000 käsin kopioitua katkelmaa Uudesta testamentista )ovat siis kopioiden kopioita. Varhaisimmat koko Uuden testamentin tekstit ovat neljänneltä ja viidenneltä vuosisadalta ja sisältyvät seuraaviin koko Raamatun käsittäviin kreikankielisiin teoksiin:
Codex Vaticanus
Codex Sinaiticus
Codex Alexandrinus
Codex Sinaiticuksen sivu.. Wikimedia Commons-lisenssi
Foto: Kirsti Suonsyrjä: Püha Katariina klooster Siinais, kus Codex Sinaiticus (kirjutatud 300-400 pKr) leiti ja kuhu 19. sajandi keskel jõudis uurimise all.